Lehekülg:Prohwet Maltswet Wilde 1906.djvu/636

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 635 —

wersta nii umbes sedasama tähendasiwad, nagu senistel teekondadel kodus wast kümme wersta, kus teekonna eesmärk läheneda ei tahtnud, ehk küll werstasid päratumal arwul selja taha jäi…

Kõige esmalt hakkasiwad jalad waewa tegema. Esiteks läksiwad willi, nii et tõmba õisweega täidetud nahk terwe talla alt ära. Siis hakkasiwad paistetama, paistetasiwad üles nagu kakud, et ära pista maha, kui hommikul asemelt tõusid. Muidugi takistas see woori edasijõudmist, mille liikumine ikka aeglasemaks jäi, kuna ka wäikesed, lahjad, ilma wiljasuuruseta elawad hobusekondid jalgade poolest kannatama hakkasiwad, seda enam, et teed sisemises riigis, juba Pihkwast peale, halwad oliwad ja ikka wiletsamaks kippusiwad minema. Mida haigemaks aga inimeste jalad jäiwad, seda enam saiwad hobused oma koormatele lisa, sest wanemad inimesed, kui ka suuremad lapsed, kes enam käia ei saanud, mahutati wiimaks kah kibitkadesse.

Teiseks walusaks asjaks muutus toiduküsimus. Mitte ainult, et paljudel waesematel näpud punga põhja hakkasiwad puutuma, waid kellelgi raha weel oli, ei saanud selle eest paiguti midagi osta, sest et inimestel midagi müia ei olnud. Eesti talupoeg leidis Wene saatusewenna waraliselt niisama armetuma olewat, kui ta ise oli, paljuti aga weel armetuma. Ta nägi Wene talupoega niisamasugustes mutimulla-hunikute sarnastes urtsikutes elawat, nagu ta ise elas, aga ihukatete ja kõhutäite poolest oli ta eestlasest weel taga. Kewadene aeg laskis Wene talupoja waesust weel õieti karjuwalt wälja paista. Kõik tagawarad oliwad otsas, ja mis põllul ja aias kaswas, ootas sügiset. Paiguti näis, nagu elaksiwad need narudega kaetud inimesed ainult kuiwast leiwast ja gurkidest, mida leiwale koorimatalt juurde hammustati. Ei silku, ei piima, ei iwakest ühte wõi teist jahu. Leib aga oli parem kui Eesti must hagana-käkk.

Wene rahwa heldet, kaastundlikku südant õppisiwad Eesti wäljarändajad rohkel määral tundma. Kus midagi oli, sealt anti lahtisel käel, ja mitte raha eest, waid armuandena. Sest Wenelane nägi õnnetumaid oma ees. Kes sunnitud oli