Lehekülg:Prohwet Maltswet Wilde 1906.djvu/68

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 67 —

ainult sellepärast teed rajada, et neid kui oma inimesi kergemalt läbi lasti, kuna Tõnu-Peetri Madisele tema palwemehe-nimi ja südame-sõprus, mis teda Kiisa peremehega ühendas, appi tuliwad, nii et ka temale taha poole peasemiseks kas nurisedes wõi nurinata ruumi tehti.

Kiisa Mihkli perekond oli palwelaua kõrwal nurgaistmete peal kõik koos: isa, ema, Mikk, Elts, Tiina, Lüll ja Mann. Punase peaga Lüll hoidis lombaku Manni käest wennalikult kinni; Else õitswad plikapõsed õhetasiwad ärewuse pärast; Tiina peitis oma werewaest nägu ema seeliku kortsudesse, ja Mikk, suur tugew poiss, waatas tumeda näoga maha, nagu poleks ta millegi asjaga rahul. Isa ja ema ajasiwad pika, tugewa, hallis riides mehega, kelle selg ukse poole oli, tasakesti juttu, kui tütar ja wäimees neile lähenesiwad. Mihkli suus jäi sõna pooleli ja Liisu tegi näo, nagu ei tahaks ta oma silmi uskuda, kui nende pilk Taaweti peale langes. Wist oliwad mõlemad arwanud, et jumalakartmata topsiwend praegu wa Tihase juures pühapäewa-õhtut pühitseb, ja nüid seisis ta korraga, laps hellalt käewarrel, nende ees! Aga Kiisa peremehe kulm läks warsti küllalt kortsu, kui ta wäimehe wiinastanud pilusilmi ja tema põse peal tulipunast kriimu nägi, mille ilmparandamata kiskuja teel niiske kuue-käisega ainult pealiskaudselt werest ära oli pühkinud. Ämm selle wastu waatas kordamisi tütrele ja wäimehele näosse, misjuures ta wiimase wäikest põse-haawa nagu harilist nähtust tähelegi ei pannud, ja kui ta Anu rõemust hiilgawaid silmi nägi, lendas ta kõhna, äraõilmitsenud näo üle andeksandmise ja leppimise pühalik kuma, ja ta tõmmas tütre kättpidi oma juurde, et talle midagi head ja armast kõrwa sosistada.

Äi ja ämm wõtsiwad Taaweti wilult wastu. See oli loomulik, sellega oldi harjunud, see oli ikka nõnda olnud. Aga paljudele, kes seda kokkusaamist pealt waatasiwad, oli nudis näha, kui hea mõju joodiku ilmumisel Kiisa laste kohta oli. Niihästi suurte kui wäikeste kohta. Nende nägudele ilmus see helkjas paiste, mida hea sõbra ootamata tulek sünnitab. Tiina, Lüll ja Mann nihkusiwad üksteisest