Lehekülg:Prohwet Maltswet Wilde 1906.djvu/690

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 689 —

Ja see inimene oli tegewuses olnud, et teisi patuporist üles tõsta, et neid oma põlewama ja kangema palweusu najal uuele paremale elule upitada! See mees oli alati Lõhmuse Taaweti peale näpuga näidanud ja tema waese hinge pärast nii suures mures olnud!

Tõepoolest — kui Anu hingesse weel wiimaseid riismenatukesi järele oli jäänud sellest õigemast, puhtamast ja kangemast usust, mida Maltswet ja Madis õpetasiwad, millel jumalik wõim pidi olima, inimest paremaks teha, siis oli ta neist jätistest wiimasest ööst saadik waba.

Heledamalt ei wõinud walgus talle enam pähe paista!

Ja seejuures ei teadnud ta weel mitte kõik…