— 727 —
korralise plaani järele ehitatud, tekkisiwad wanade asemele wõi kõrwale, kahelepoole laia, sirget peatänawat. Endiste Tatari urtsikute ning ajutiste wäikeste talutarede aset hakkasiwad nägusad, awarate ruumidega kiwi-ehitused täitma, milleks Krimmi kollane kiwi, endiste merepõhja karploomakeste sünnitus, head materjali pakkus, kuna katused sagedasti üsna kallitest wäljamaa kiwidest tehti. Walguse ja puhtuse kõrwal hakati ka eluruumide ehtelise ilu eest hoolt kandma. Uuemad Krimmi eestlaste elumajad ei rõemusta mitte ainult oma helewalgeks lubjatud sisemiste ja wälimiste seinte, oma waabatud põrandate ja kõrgete akendega silma, waid ka mitmesuguste ilunõuet ilmutawate krohwi- ja wärwi-kaunistustega, garniisidega ja lae- ning põranda-maalitustega. Mida kolmas aastakümme selle poolest weel tegemata jättis, seda on waheajal wiimased wiisteistkümmend aastat teinud. Muidugi seisab elutubade sisemine sead, majariistad ja muud tarbeasjad, kauninenud ruumidega kokkukõlal, ja nii mõnigi endine Eesti suitsutare- ja sawipõranda elanik istub nüid pehme sohwa peal, sirutab jalad kauni põranda-waiba peale wälja ning käsib poega wõi tütart ajawiiteks harmoniumi ehk klawerit mängida, kuna talle ta wastas olewast suurest peeglist, läikiwa kummuti peal, isanda priske ja lahke nägu wastu waatab, kes sügisel kolme kuni nelja tuhande rubla eest nisu ära müis…
Elumajade ümber asutati suuremad ja wähemad wiljapuu-aiad, mis lagendiku-küladele, kui ka kasinal määral halja näo ning majadele rohelise raami annawad. Eestlane, kes kodumaal peaaegu ainult õuna kui tawalist küla-aiawilja paari marjatõu kõrwal tundis, nopib siin nüid aprikosisid, murelisi, mandlid, persikuid, Greeka pähklid ja aiawaasid oma aiapuudelt ja põesastelt.
Jõu kaswamise jooksul ei unustatud muidugi ka korralikumaid awalikka hooneid muretsemata. Nooresoo harimiseks ehitati koolimajad. Jumala palumiseks, et ta wiljawoosi wõtaks õnnistada, palwemajad — kõik enam-wähem otstarbekohased kiwihooned. Köster-kooliõpetajateks palgati kodumaalt parema eelharidusega jõuud.