Lehekülg:Rahvuskogu kodukord 1937.djvu/38

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

Rahvuskogu kodukorra muutmine.

Antud Riigivanema poolt 16. augustil 1937 Eesti rahva otsuse Rahvuskogu kokkukutsumiseks (RT 21 - 1936) p. 1 põhjal.

Rahvuskogu kodukorra (RT 10, 33 ja 49 ― 1937) § 103, 125 ja 126 muudetakse ja pannakse maksma järgmises redaktsioonis:

§ 103. Kui Rahvuskogu on vastu võtnud Põhiseaduse ja selle elluviimiseks vajalikud seadused, lõpetab Riigivanem Rahvuskogu tegevuse.

Rahvuskogu tegevuse lõpetamine toimub Rahvuskogu üldkoosolekul.

Pärast Rahvuskogu tegevuse lõpetamist täidavad Rahvuskogu üldkoosoleku juhatus ja kodade juhatused edasi juhatuste ülesandeid niivõrd kui see seoses Rahvuskogu tegevuse lõpetamisega ja asjatoimetuse üleandmisega Riigikantseleile. Need ülesanded peavad olema lõpetatud hiljemalt sajakahekümnendal päeval pärast Rahvuskogu poolt vastuvõetud Eesti Vabariigi Põhiseaduse avaldamist.

Rahvuskogu kodade juhatuste ja üldkoosoleku juhatuse tegevuse lõpetamisel antakse kogu Rahvuskogu asjatoimetusse puutuv materjal üle Riigikantseleile.

§ 125. Rahvuskogu liikmele makstakse iga Rahvuskogu üldkoosoleku ja koja koosoleku eest, millest ta on osa võtnud, 10 krooni. Komisjoni- ja alamkomisjonikoosolekuist, samuti juhatuse koosolekust osavõtmise eest makstakse nende liikmeile 7 krooni 50 senti, samuti makstakse Põhiseaduse üldkomisjoni aruandjale osavõtmise eest eelnõu-osade komisjonide koosolekuist kui ka aruandjale teise koja vastava komisjoni koosolekust osavõtmise eest 7 krooni 50 senti.

Komisjoni aruandjale makstakse komisjoni kui ka Rahvuskogu üldkoosolekust ja koja koosolekutest osavõtmise eest, kui ta esines aruandjana asja sisulisel arutamisel, lisatasu 2 krooni 50 senti.

Rahvuskogu üldkoosoleku ja koja koosoleku juhatajale makstakse lisatasu 5 krooni, komisjoni koosoleku juhatajale 2 krooni 50 senti.