Lehekülg:Setukeste laulud sissejuhatus r1.djvu/11

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.
XI
Eeskõne.

Read ehk sõnad, mis väljaandja tundmize järele mitte Setukeste suust ei või tulnud olla, vaid silmanähtavalt kas üleskirjutaja ehk mõne muu uuema aja inimeze pääst pärit on, on ümmarguste klambrite vahele ( ) pandud. Üleüldse on neid klambrid raamatus vähe pruugitud, nimelt ainult sääl, kus kizendav häda oli. Kriitika saab edespidi mõne üleskirjutaja lauludes veel enam sisse klammerdama. Kus äratuntavalt mõni sõna ehk silp üles kirjutades välja on kukkunud, sääl on väljaandja poolt selgeks mõistmizeks sünni sõna ehk tarviline silp nurgeliste klambrite vahel [ ] juure lizatud. Sõnade ehk sõnakujude pärst, mis kahevahelized, tumedad ehk vigalized on, aga ka ommeti kudagi ära peavad mõistetud saama, on wäljaandja kriitikalized lizamärgid laulu tahaotsa pannud. Mõnikord seizab tumeduze tähendamizeks ainult küzimize märk tumeda sõna taga klambrite vahel laulureas.

Mina loodan, et ülemal laialt äraseletatud viizil Setukeste lauludele trükis niisugune kuju on antud, mis teaduslikult kõige uzalduze vääriline ja lihtlugijale ka arusaadav on.

Üks laulude üleskirjutaja — munk Arkadi Petseri kloostrist — on omad laulud Vene keele pookstavidega kirjutanud. Need olen mina niisama ka trükki pannud, muutmata otse nõnda, kui nad mulle kätte on saadetud. See olgu ja jäägu tunnistuzeks sest, kudas Setukezed ize oma lauluzid kirja panevad, kui nad kirjutada oskavad. Nimetatud auuväärt munk on ize Setu rahva laps, Seretsova küläst pärit. Praegu ei ole teda enam Petseris; ta on nüüd Velikie Luki kloostri ülemaks nimetatud ja senna azunud. Laiema lugijate ringkonna pärast olen tema laulud ka Ladina keele tähtedega teaduslikul kirjaviizil ümber kirjutanud ja ümberkirjutuze alguskirjutuzele juure lizanud.

Uurijatele kergituzeks olen Setukeste lauludega ka Räpinä ja Vastseliina kihelkonna laulud Liivimaalt ühendanud, sest et need keelemurde ja sizu poolest Setu lauludega kõige ligemad sugulased on. nagu nimetatud kihelkondadel ka piirid Setumaaga otse kokku käivad. Pääle selle näikse, et mõned laulud, mis küll Räpinäs ehk Vastseliinas üles on kirjutatud, siiski Setumaalt pärit on, kust nad üle piiri naabrikihelkondadese on tulnud. Seda enam oli õigust, neid Setu lauludega ühendada.

Laulud on, nagu ka Vana kannel, Ladina keele pookstavidega trükitud, sest et need kirjatähed laiemas teaduze ilmas kõige tutvamad ja armzamad, pääle selle ka mitmesuguste tarviliste märkidega olemas ja saadaval on, mis Eesti keele pookstavidel puuduvad. Et praegune laulude väljaanne mitte seda enezele ezimezeks sihiks ei ole seadnud, rahvaraamat olla, vaid üks jäädav mälestus ja hallikas Eesti muinasaja tundmizeks peab olema, kust uurijad teaduzi otsivad ja