leiavad, ja et pärast seda laulude kogu ka veel muid Eesti muinasaja mälestuzi meie rikkast Vanavara aidast saab ilmuma, siis olen sündsaks arvanud, niihästi seda praegus kirjatööd kui ka edespidizid sarnatsid ilmutuzi izeäralize ühise nime alla kokku võtta ja neile üleüldizeks päälkirjaks panna:
s. o. „Vana Eestimaa mälestuzed“. Käzikirjadele, mis ärksad vaimud ja virgad käed rahva suust ja südamest üles on kirjutanud ja mulle saatnud, jäägu „Vanavara kogu“ nimeks; mis aga sest varast teaduslikul kombel ka pärast mind õpetatud suguvendade läbi trükki toimetatakse, saagu praegu määratud „Monumenta“ nime all ühendatud. Tunnistagu need kirja pandud „mälestuzed“ kui sambad tulevikule , et meie oma ezivanemaid oskazime auustada ja teaduzest lugu pidada. Ladina keelne nimi olgu meie ühize töö teaduzemärk ja tähendagu meid kui liikmid laiemas uurijate ilmas.
Setukeste laulude korjamizest ja korjajatest saan siis alles sõnumid tooma, kui kõik laulud ära on trükitud. Niisamati saab seletus Setu keelemurdest ja pizukene Setu sõnaraamat laulude lõpul ilmuma, kui keele materjaal lugijal kõik käes on.
Et Soome Kirjanduze Selts Helsingis meie Setukeste laulud trükkida on võtnud, ohvrimeelega kõik kulud kannud ja kõigiti auuza, iluza trüki eest muretsendu, selle eest oleme meie Eestlazed selle auuväärilizele Seltsile suurt ja jäädvat tänu võlgu ja ma palun armzaid Soome vendi, meie ühist, südamelikku tänu ka nende lihtsate ridade läbi lahkesti vasta võtta. Mina omalt poolt kui väljaandja tunnen ennast veel izeäranis kohustatud olevat, Helsingi ülikooli professorit herrat Dr. Kaarle Krohn'i selle nõuu ja abi eest tänama, mis mulle lauluzid korda seades ja trükki andes tema poolt lahkesti ozaks on saanud.
St. Peterburgis,
12. Novembril 1903
