Lehekülg:Setukeste laulud sissejuhatus r1.djvu/13

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.


Setukeste elukohad ja arv.

1.

Setukezed elavad Pihkva kubermangus ja Pihkva kreizis. Õhtupoolzeks piiriks Setumaale on Liivi kubermang, nimelt Võru maakond, põhjapoolzes ozas Räpinä kihelkond, lõunepoolzes ozas Vastseliina kihelkond. Loomulizeks lahutajaks Räpinä kihelkonna ja Setumaa vahel on Mädäjõgi, mis Võujõkke jookseb, ja siis Võujõgi ize, mis Pihkvajärve langeb. Võujõe suu on Setumaa põhjapoolzem tipp. Vastseliina kihelkonda ja Setumaad lahutab põhja pool ka Mädäjõgi, aga lõune pool Piuzajõgi oma ülemize ozaga. Hommikupoolzeks piiriks Setukestele on Pihkvajärv, siis Vene külad Pihkvajärve kaldal ja viimaks üks joon, mis Irboskast otse põhja poole tõmbame kunni Pihkajärveni. Lõunepoolzeks piiriks võime Pihkva-Riia kiviteed nimetada, nimelt seda kivitee oza, mis Irboskast Misso jaamani ulatab, aga kümme Setu küla kannawad veel lõune poole kiviteest. Pihkva-Riia raudtee käib otse Setumaast läbi.

Tähtsam Setumaa jõgi on Piuzajõgi, mis oma alumize ozaga Setumaast läbi jookseb ja väga tihti ka Setukeste lauludes nimemtatakse. Kesket Seetumaad, kolm versta raudteest ja Piuzajõest lõune pool, seizab Petsari alev ehk linnakene oma kloostriga ja 1300 elanikuga. Petseri ümber ja säält lõune poole leiame hulga Vene külazid, mis kui kiil lõunepooliste Setu külade vahele on tunginud ja Lõune—Setumaa kahte jakku jaotavad, liivipoolzeks ja irboskapoolzeks ozaks. Irboska alev ekk linnakene on Setumaa hommikupoolzem tipp, Leimanni küla Misso valla piiril viimne õhtupoolne Setu azutus.

Selgemaks arusaamizeks olen Setumaa kaardi valmistanud, mis siin raamatule kaaza on antud. Vaadaku lugija seda kaarti. Setukeste eluazemed — taduzemehed ütlevad Setukeste ala — on tumepunazeks