Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
Ja võrukaelne saatus tahtis, et seda laulu joriseti viisil, mille järele kogu maa inimespõlve kestes oli tantsinud saksa „Rheinländer’it“.
Mõisa ümbrust valgustas heledamaks muutuv loit, sest tuli võttis ikka enam ja enam hoogu. Inimesed seisid summas tema paistel ja ühelgi ei tulnud nähtavasti pähe teda kustutada või temast midagi päästa katsuda. Oligi hilja, leegid sulgesid juba kõik teed. Ainuke õnn, et sädemed ja londid kandusid tuules üle pargi põllule, kus polnud midagi süttimas. Seal seisis küll viljaküün ühes peksumasina ja kuivatisega, aga temani ei jõudnud ka suurim säde ega tulelont, kõik kustusid enne rõskes, uitsetavas sügisõhus.
370
