saksa keelt, nur Deutsch! Meie räägime ikka saksa keelt, ka kodu. Tädi vene keelt ei mõista, papa oskab halvasti ja eesti keel on ju päris võimatu. Sest kuis ma ütleksin eesti keeles: lieber Papa, liebe Tante? Mis te arvate, kuis ma seda ütlen? Armas papa, armas tante või veel — armas tädi! Pfui! igal pool see s. Kui inetult see kõlab! Ülepea kaotaksin ma s’e keeltest, kui see oleks minu teha. Kui ometi keegi teaks keele, kus pole s’e! Kui oleks kusagil niisugune keel! Ma saaksin juba õnnelikuks sellest paljast teadmisest.“
„Miks siis preili s’e ei armasta?“ küsis Indrek.
„Seda ei või ma teile öelda,“ vastas preili veidi punastudes. „Tädile olen ma öelnud ja tema ainult naerab. Tädil ei ole peeni tundmusi, tema ei saa mõnikord põrmugi aru, mis mina tunnen. Kui ma iseseisvaks saan, siis lähen ma reisima, lähen tingimata ja otsin ilma s’eta keele üles, sest niisugune keel peab ometi kuski olema. Ei ole võimalik, et pole kogu ilmas nii peenetundelist rahvast. Mõistate — kogu ilmas! Ja otsima lähen ma tingimata. Ning eesti keelt ei räägi ma siis enam kunagi, kui ma iseseisvaks saan, sest mehele lähen ma ükskõik kellele, mitte eestlasele. Temale mitte! Lähen niisugusele, kes eesti keelt ei mõistagi, sõnagi aru ei saa, kes teda pole eluilmas kuulnudki, nii et ka minu lapsed teda kunagi ei kuule, sest eesti keeles on kõik ilusad ja inetud sõnad s’ega. Mõelge pärast üksi järele, siis saate aru, saate tingimata aru, ja öelge mulle homme või tunahomme, kas mul on õigus. Ja pange tähele: mul on tingimata õigus, kui te hästi järele mõtlete. Armas! Kallis! Hirmus! igal pool visiseb ja vusiseb see ropp s. Neil on õigus, kes ütlevad, et eesti keelt võib ainult magamistoas tarvitada, mitte mujal. Nur im Schlafzimmer!“
„Aga on ju ka — kole, hale, need on s’eta,“ püüdis Indrek vastu vaielda.
„Mis see aitab,“ rääkis preili, „mis on sest kasu, kui „armas“ ja „kallis“ on alati s’ega. Mõistate — alati! Mõtelge ometi, kui mul oleks keegi, keda ma nii, nii… liebe vom ganzen Herzen ja kui ma kunagi ei võiks talle „armas“ ja „kallis“ muidu öelda, kui aina
