„Kas kuulete, kas kuulete!“ hädaldas härra Maurus. „Minu maja sõnnikukast! Aga sel inemisel omal ei ole sõnnikukastigi, tahab ainult härra Mauruse maja selleks tarvitada. Välja minu majast!“ karjus ta Miilinõmme ees peatudes.
„Lähen ka,“ vastas see.
„Jalamaid!“ karjus härra Maurus.
Kui Miilinõmm oli oma tuppa läinud asju pakkima, rääkis härra Maurus oma poistele nõnda:
„See inemine on hull, päris hull. Härra Maurus küsib ükskord selgelt, aga tema ikka: pole keelatud. Härra Mauruse majas on kõik keelatud, mida härra Maurus pole lubanud. Kas on härra Maurus kunagi sotsialismust või sotsioloogiat lubanud? Ei ole. Tähendab, see on keelatud. Sest pole ühti, et Venemaal lubatud. Venemaal võib näpuga nina nuusata, sest seda tsensuur ei keela. Või on meie armuline keisrihärra käsu välja andnud: minu riigis ei tohi keegi näpuga nina nuusata? On ta seda teinud? Ei ole. Miks? Sellepärast et Vene riik on nii suur ja temas elab niipalju inemisi, et kui tahaks kõigile taskurätikud anda, siis tuleks riidest puudus. Seda teab keisri majesteet. Aga kas härra Mauruse riik on ka nii suur, et siin riidest puudus tuleb, kui tema poistele taskurätikud tahab anda? Ei, siin ei tule riidest puudus. Sellepärast on näpuga ninanuuskamine Venemaal lubatud, aga härra Mauruse majas keelatud. Mõistate? Aga miks on härra Mauruse majas keelatud sotsioloogiat lugeda? Kes teab? Keegi ei tea. Aga härra Maurus teab. Sellepärast, et härra Mauruse majas ei tea keegi õieti, kus lõpeb sotsioloogia ja kus algab sotsialismus. Kus aga lõpeb sotsialismus, seda me juba teame. See lõpeb Siberis. Sellepärast ei pea ükski härra Mauruse majas lugema sotsioloogiat, sest muidu võib ta ise ja ka vana härra Maurus sattuda Siberi, kus on kuuskümmend kraadi külma. Mõistate? Sest mõelge ise: üks on sotsia, teine sotsio, muud vahet ei ole. Ühel a, teisel o, see on kõik. Der Unterschied ist ganz unbestimmt. Ainult lõpud lähevad lahku — ismus ja loogia. Aga sõna
487
