nüüd on viimaks ometi lõpp? Kas nüüd pole enam midagi, mis võiks mõjustada minu isiklikku elu, minu mõtteid ja tundmusi, minu arvamisi ja aimdusi? Aga mis siis, kui on veel midagi olemas, mida mina ei aima ega taipa oma mõtte, tundmuse ega meeltega kunagi, arenegu ma aja jooksul üliinimeseks või isegi jumalaks? Jah, ehk on ometi midagi olemas, mida ei tea ega taipa jumalgi oma kõikteadmises. Tema teab seda, mis ulatub temani, aga mis seal pool teda, sellest pole temalgi aimu. Ja seal ehk ongi see, mida ei piira ükski relatiivsus ja mis otsustab lõppude lõpuks kõik küsimused, isegi selle — milleks inimene mürgistab rotid, kui tal endal on neid tarvis?
Indrek hakkas oma viimase mõtte üle naerma. Aga juba järgmisel silmapilgul arutas ta edasi, nagu oleks kõik parimas korras. Lollus, lausus ta endamisi, sest kui oleks tõepoolest midagi, mis seisab sealpool jumalat ja relatiivsust, milleks siis üldse oma pead vaevata. Oleks võinud küll jätta rotid mürgistamata, aga ometi poleks neid enam majas olemas, sest nemad oleksid võib-olla, rännanud kuhugi kaugele, kaugele — oleksid rännanud ühes kogu Euroopa rottidega, kes põgenesid äkki ülepeakaela, sest Euroopat pidi ju varsti ähvardama uus hirmus sõda, mis toob üldise nälja ja hävingu. Inimesed, kes elavad jumalaga, ei teadnud seda, aga rotid teadsid, sest nemad elasid sealpool jumalat ja relatiivsust. Sellepärast on asjata mõelda mürgistatud rottidele, vaid peab lootma iseendale. Üldse on siinilmas nõnda, et inimest ei aita ei relatiivsus, jumal ega rotid, vaid ainult ta ise. Selline on Indreku arutamise tulemus, kui ta seisab oma saatusliku saia ja singiga üksinda külmal pööningul ja mõtleb, mis sellega teha või kuhu see panna.
Aga esiotsa ei teinud ta midagi, vaid jäi ootama, et tuleks pimedus — sest jumal tänatud, ikka veel tuli pimedus, kuigi andis juba pisut oodata, — siis läks ta hoovile, vaatas hoolega ringi ja, kui kedagi silma ei puutunud, astus prügikasti juurde, tõstis selle kaane üles, viskas oma väikese valge paki sinna sisse ja torkis kepiotsaga talle jumal teab mis saasta peale. Soo,
