Mine sisu juurde

Lehekülg:Tõde ja õigus IV Tammsaare 1932.djvu/366

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

jätad mu koduski üksinda. Aga kes hoolitseb mu eest siin? Siin pole kedagi, väljas on vähemalt võõradki mehed. Aga needki ei saa hoolitseda, sest neil on omad naised või nad lähevad enne kaklema ja jäävad enne purju kui jõuavad hoolitseda. Oleks sa ise seal olnud, siis sa oleks näinud, et mina polnud milleski süüdi. Kõik jõid ju ühest riistast, sest klaasid olid kõik katki, ja mina jõin ka, muidu ma poleks üldse juua saand ja oleks pidand janu kannatama. Ja nõnda see tuligi. Aga ega ta siis meelega nõnda, nii et hammas suust ja pealmine huul lõhki, see lihtsalt juhtus, et tuhatoos ei läinud silma, vaid suhu, mis oli suur õnn. Sest kui silma, siis oleks olnud veel hullem. Ainult verd oli palju, terve suu täis, kui ta ütles, et ma pole seda väärt. Aga nad tegid ju saali liig ruttu valgeks, ma ei jõudnud ennast enne lahti kiskuda, sest ta hoidis nii kõvasti mind kinni. Mina ju ei tahtnud, vaid tema, sest me jõime kahekesi ühest riistast. Mehed on ju rumalad, noored on hirmus rumalad, nemad arvavad, et kui jood ühest riistast, siis pead ka suudlema. Aga see pole sugugi nõnda, mitte sugugi. Meil naistel on selles asjas sootuks teine arusaamine. Kui ainult mõelda, mis siis sünniks, kui kõik inimesed, kes joovad ühest riistast, hakkaksid suudlema. Mine korraks lauakiriku ja siis lase end poolest kogudusest suudelda. See vast oleks ilus! Ehk kui iga meeskülaline, keda lähed uksest välja saatma, tükib sedasama tegema. Ma tänan! Aga mehed on kõik niisukesed, niipea kui oma mees jätab su maha. Ja tead, mis ma tegin? Hakkasin viimases hädas hammastega lõuaotsa kinni. Aga, helde jumal, mis ma pidin siis tegema? Mul polnud ju mingit muud pääsu. Või pidin ma tõesti laskma end selle eest suudelda, et ta mulle laulis? Sa pead mind jumala eest palju halvemaks kui ma olen. Ja kui ma olengi halb, siis ainult sellepärast, et sina mu selleks oled teinud. Mina olin üsna süütu tütarlaps, kui sina mu oma kätte said, ja kõik, mis minus on, on sinult. Ma olin pehme nagu vaha, sa võisid m’ust teha, mis tahtsid. Ja sina oled mu sinnamaale viinud, et võõrad mehed tükivad mind mu omas majas suudlema, peaaegu oma mehe

366