Lehekülg:Tõde ja õigus IV Tammsaare 1932.djvu/439

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

kuhu jääks siis rahvasteliit, päästearmee ja kogu kultuurilise inimkonna rahuarmastus.

Seega siis pidi süüdistaja arvates laskjat karistama kõige seaduses ette nähtud valjusega, sest laskmine oli sündinud ilma tungiva tarviduseta ja ilma küllaldase põhjuseta. Aga lõpuks pidi ometi arvestama ka süüdi pehmendavaid olusid, sest rünnatav või kannataja võtab ise õigeks, et ta istunud võõra mehe kõrval ebaviisakalt. Ning liiatigi, et see ebaviisakus sündis abielupoolte kodus, s. t. niiöelda abielukoldel, mitte aga avalikus kohas, kus ebaviisakus võib tähendada head kommet, siis omandab see ebaviisakus sellega erilise tähenduse. Siiski, süüdi on laskja laskmises igatahes, selles polnud kahtlust, sest ta isegi tunnustas seda.

Kaitsja oli otse vastupidisel arvamisel. Et laskja oli lasknud, selles polnud tema arvates kahtlust, aga et ta oleks süüdi, see pidi olema hoopis teine küsimus. Ja seda küsimust ei saa sellega lahendada, et päritakse laskja enda arvamist ning võetakse see tõe mõõdupuuks. Laskja kui inimene — sest ka laskja on ikkagi inimene — võib inimlikult eksida, nagu ütlesid juba vanad roomlased. Kui laskja on laskmises süüdi, s. t. kui ta on eksinud, pealegi veel raskesti, seadusliku korra vastu, mis tähendab sama palju, kui et ta on eksinud oma naise süü küsimuses, oma naise süü hindamises, sest kui ta siin poleks eksinud, siis ta poleks lasknud, või kui ta oleks lasknud, siis poleks ta olnud süüdi, näeb ju seadus teatud korral vägivallas mitte kuritegu, vaid oma koja au loomulikku kaitset, nii siis — kui laskja ei osanud õieti hinnata oma naise süüdi, kuidas peaks ta siis õieti oskama hinnata iseoma süüdi, milline toiming on võrratult raskem kui esimene. Kaitsja arvates kaebealune on eksinud ühel kui teisel korral: eksis siis, kui pidas oma naise süüdi nii suureks, et hakkas teda tulistama, ja eksib ka nüüd, kui peab end süüdi selles õnnetus või õigem — õnnelikus tulistamises. Just nii — õnnelikus tulistamises, pidi kaitsja kordama. Sest kui mõelda, et laskmine sündis paari, kolme sammu pealt ja et see, keda lasti, seisis paigal,

439