Lehekülg:Tõll ja ta sugu. Eisen 1927.djvu/120

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

Venelaste kaupmees Sadko tuletab ainult kaudselt noore Tõllu mängimist meelde. Laual merd mööda edasi jõudes, kannel (= гусли) käes, satub ta merekuninga Vodinika juurde, kes teda pidu rõõmuks käsib mängida. Sadko hakkabki mängima — ja kohe kargleb kuningas, tantsib kuningaproua, löövad ringtantsu ilusad neitsid… pidu kestab hommikust õhtuni. Sellest pöörasest tantsust

Океан — сине море всколыбалося,
кораблики всѣ повыломало,
людей всѣх повытопило.
(Афанасьев, Поэтическія воззрѣнія славянъ II, lk. 214.)

Sadko paneb siin merekuninga omastega karglema ja tantsima, aga ühtlasi ka mere mässama, laevad lõhkema, inimesed uppuma; ülepea esineb Sadko siin isikustatud tuuletaadina. Ühine Sadkol ja noorel Tõllul on ainult tantsitamismotiiv; kõik muu erineb Sadko muistendis täiesti noore Tõllu omast. Võimata väita, et saarlased Sadko muistendist noore Tõllu muistendile aineid oleksid omandanud. Kui noore Tõllu muistendil mingisugust mõju, siis on see ikka lääne mõju.

Tavalise viiuli mängimise kõrval tunneb aga juba M. Körber ka kandle mängimist: „Oma tehtud, keha suurusele vastaval ja kaugele üle Saare, Muhu ja Hiiu kuuldaval kandlel (= Harfe) mängis ta nii kaasakiskuvalt, et kuuljad, kõige agaramas töös, selle kohe seisma jätsid ja tantsima hakkasid“ (Körber, Oesel II, lk. 156). Noore Tõllu kandle kohta on mulle hiljuti veel K. Loikenilt Kärdlast järgmisi, ühtlasi Kandla nime kohta käivaid teateid tulnud:

,,Sellest teadis üks vanaeit järgmist jutustada: Kord pidanud Saaremaa Suur Tõll oma pojaga sealkohal eluaset, kus praegu Kandla mõis seisab. Tõllu poeg olnud suur pillimängija. Ta teinud omale suure saarepuust kandle, mille pikkus olnud 70 säsivaksa ja laius aru järele kolmkümmend aentvaksa[1]. Selle kandle kõla olnud nii suur, et seda kogu Saaremaa korraga kuulnud. Ja kes seda kuulnud, see kohe tantsima hakanud. Mänguplatsist mõned verstad eemal elanud vana nõid ja karutaltsutaja, keda hüütud Karu-Jaaniks. Pillimäng vihastanud vana nõida hirmsasti, sest et see tema karud hullusti hüppama ja tantsima pannud. Ta nõidunud oma karudele seitsmekordse jõu, teinud neile vanapagana abiga inimesesarnased käed ja lasknud oma ja Tõllu poja asukoha vahele kõrge

  1. „Aentvaks“ on pöidla ja keskmise sõrmega, „säsivaks“ pöidla ja esimese sõrmega mõõdetud.

118