Mine sisu juurde

Lehekülg:Tõll ja ta sugu. Eisen 1927.djvu/26

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

minna. Omast kohast tuletab ta pisut filosoof Immanuel Kanti meelde; I. Kant ei sammu Königsbergi piirkonnast välja, Tõll sellevastu käib naabersaartelgi, võimalik, et isegi suurel maal, kuid selle viimase oletuse kinnituseks puuduvad kindlamad teated.

Lipp ülistab Tõllu kui rahva kaitsjat (Sitzungsberichte d. Gel. Estn. Ges., lk. 234). Rahvast kaitseb ta tõesti, selle vastu ei vaielda, see on kuninga kohus, aga kas ta on tõesti õiglane vanem, kultuuri ja ausate kommete pioneer olnud, ja ainult ülekohut nuhelnud, selle kohta tuleb mõnikord küsimärk teha. Tuntakse juhtumeid, mil ta vahet ei tee õigete ega ülekohtuste vahel. Laste poolt vihale ärritatud, kipub ta kogu küla maa pealt hävitama, küla, mille kõik elanikud ju teda ammugi ei ole pahandanud.

Haudlas asuva Tõllu kohta kuuleme korra imeliku loo: ta keedab kivil raha (E. 41459). Rahakeetmine võib siin vaevalt küsimusse tulla, sest eesti muistendid säherdust keetmist ei tunne. Palju enam on meil siin raha kuivatamisega tegemist, nagu rahaaugu-jutud sellest tihti kõnelevad (Rahaaugu-jutud 2; 10; 17; 61; 68). Kuivatajad kuuluvad tavalisesti rahahaldjate liiki. Siin tehakse õieti Tõllgi sarnaneks haldjaks. Igatahes on saarlased Tõllu rahakuivatamisega tahtnud Tõllu rikkust väljendada. Maasõjaväe kuningana ja suure osa Saaremaa valitsejana võis Tõll enesele tõesti rikkust koguda.

Kogu Saaremaa maasõja-kuningas ei ole ometi kogu Saaremaa tsiviilkuningas, kui luba nii ütelda, — räägitakse ju meie päevil näiteks sõjakubernerist ja tsiviilkubernerist. Tõllu kõrval esines Saaremaal veel muid vanemaid — väikesi kuningaid. Tõllu muistendist kuuleme, et ta vend, keda nimepidi ei nimetata, valitses Valljalas. 13. sajandil nimetatakse vanemate asukohtadeks Mone, Horile, Voldele, Karmele, Kiligunde ja Svorve (Oesel II, lk. 148), seega Muhu, Orisaare, Valljala, Kaarma, Kihelkonna ja Sõrve.

Muiste määras ülepea jõud mehele valitsuskepi; jõumehi, vägevaid isikuid valiti rahva juhatajateks; need suutsid rahvast hõlpsamini kaitsta. Hiid ei vajanud lihtsamal juhul abilisi; üksi vastaste vastu välja astudes võis ta korra jalule seada. Ainult kui vastaste arv sarnanes rohutirtsude parvega, kutsub hiid Tõll enesele lihtinimesi appi võitlema.



Tõllu pikkus.

Rahvas nimetab Tõllu, ta pikkust arvesse võttes, enamasti suureks meheks, vägimeheks, kangelaseks. Teiste


24