viimaks sõdasid enam ei olnud, olnud Tõllul igav“ (Hurt III, 18, lk. 34). Sarnased teated puuduvad mujalt; seda teadet tuleb kõigiti kahtlaseks pidada.
Sõja asjus koondus Tõllu kätte kuninglik võim, mille alla muud vanemad pidid painduma, Tõll esines lihtsalt kuningana. Sõja puhul mindi Tõllult alati abi saama.
Sõttaminekul teeb Tõll teise Fabius Cunctatori või teise Jakob de la Gardie mulje. Nagu laisal Jaagul sõttamineku puhul viisiks oli arvata: aega küll, ega sõda jänesena eest jookse, nii ka Tõllul. Ta iseloom avaldab eestlase flegmat kõrgemas potentsis: mingisugune juhtumus ei sega ta rahu. Ei jõua täna, jõuab homme ometi!
Iseloomulik nähtus: Tõllu sõjakäikudest merel ei jutustata midagi. Saarlased on ometi alati kanged merimehed, isegi meriröövlid olnud, kes sõjateel tihti on skandinaavlastega ja muudega kokku puutunud. Tuletagem meelde näiteks Läti Hindreku teateid võitlusest Wisbys (VII, 1. 2), Väinajõel (XIX, 2), Saaremaa rannal (XIX, 5). Kreutzwald (Kalevipoeg XVI) ja Hurt (Pildid isamaa sündinud asjust, lk. 97) usuvad kindlasti, et eestlased käinud Islandis = Sädemete saarel.
V. Reiman väidab, et 11. ja 12. aastasajal Läänemere soomlased ühtelugu ahastust ja häda Taani ja Rootsi rannamaale saatnud. Taani valitsejad pidid saarlaste ja kurelaste vastu iseäralikke kaitseabinõusid otsima (Eesti Kirjandus 1908, lk. 37). Kas saarlased aga Sigtuuna hävitamisest osa võtsid, nagu V. Reiman oletab, jääb väga küsitavaks.
Körber igatahes mainib, et Tõll harrastanud meriröövlielu (Oesel II, lk. 155). Teadmata, kust Körber säherduse teate on ammutanud. Mujalt ei ole mulle kuskilt teateid Tõllu meriröövimise kohta silma puutunud. Sellega ei taha ma Tõllu meriröövimis-võimalust ometi mitte salata. Saarlaste mälu on ta röövkäigud merel vist juba unulasse saatnud.
Tõll jääb meieaegsete saarlaste mõttekujutusesse „maarotiks“, kes meresõitudest eemale hoidub. Ei tohi ometi ütelda, et ta nagu marutõbine vett kardaks; seesuguse kartuse vastu kõnelevad ta jalgsi läbi mere Ruhnus, Hiius, Abrukas jne. käimised. Kordagi ei kõnelda, et ta laeva abi oleks tarvitanud. Tõll ei pea nagu enese vääriliseks laeva appi võtta. Kui vaja Saaremaalt kaugemale minna, sammub ta omil jalul läbi mere. Saaremaa, parem ütleme — saared on ta maailm; Rootsi teekonnast ei kõnele rahvasuu midagi. Tõll ei ihka Kalevipoja viisi maailma otsa vaatama
23
