peale lootes sasib vanapagan praeguse Muhumaa nurgast kinni ja hakkab maad Virtsu poole tirima. Ühe teisendi järele tuleb Kalevipoeg sel puhul vanapaganat takistama (Eesti Kirjameeste Selts V, lk. 370), teise teisendi järele Tõll (E. 57 323). Igatahes peab vanapagan kavatsusest loobuma ja põgenema. Ühe teate järele tallab vanapagan pärast seda Muhu- ja Saaremaa vahele kraavi (E. K. S., nagu nimetatud), mis aegamööda väinaks laienenud; teise teate järele rebib vanapagan, Saaremaad Virtsuga ühendada püüdes, praeguse Muhumaa Saaremaa küljest lahti; sedaviisi tekkinud praost moodustub väin Muhu- ja Saaremaa vahele. — Nagu vanapagan siin lahutab maad, rõhub ta Rõuges maad kokku, niimoodi Võru- ja Tartumaa mägesid sünnitades (minu Eesti mütoloogia IV, lk. 76). See sündmus annab põhjust võrrelda tegu vene vägimehe Ilja Murometsaga, kes õla vastu Oka jõe äärset mäge surub ja selle surumisega mäe jõkke lükkab (Афанасьев, Поэтическія воззрѣнія славян II, lk. 667).
Aita, mille Tõll oli mustade päevade jaoks vilja kogumiseks keset Karja ja Pöide kiriku vahekohta ehitanud, kavatseb vanapagan niisama hävitada kui mitut muud Tõllu tööd. Pimedal sügisesel ööl läheb ta Tõllu aita purustama, kuid omanik märkab parajal ajal kurja nõu: tõmbab kuuesüllalise kuusemalaka kätte ja jookseb vanapaganat materdama. Vanapagan pistab eest silima, Tõll malakaga järele. Viimaks pääseb põgeneja pehmesse sohu, kuhu tagaajaja enam ei taha järele minna. Et vanapagan suure pahinaga sohu joosnud, hakatud seda sood Pahina sooks nimetama (E. 59 663).
Vanapagan, kes on pahane ta ettevõtteid nurja ajanud Tõllu ja saarlaste peale, otsustab Saaremaale põrgu ehitada, kus võiks kõiki ta tööde nurjaajajaid nuhelda. Vist olid vanapagana meelest Tori, Vaivara, Palupera, Aakre, Karksi ja muud põrgud Saaremaalt liiga kaugel. Kuna meil vanapaganas hiiuga tegemist, on muidugi hilisem aeg vanapagana paremaks iseloomustamiseks uue põrgu valmistamise appi võtnud. Selleks otstarbeks sobib vanapagana meelest Karujärv veest tühjaks lastuna kõige paremini. Saarlaste esivanemad kujutasid põrgut enestele seega nagu kolesuurt pada ette, kust inimesed, korra sisse viidud, enam välja ei pääse, vaid kus nad sisseviijat peavad orjama. Merre juhitud sügava kraavi varal loodab vanapagan eesmärgile pääseda (Oesel II, lk. 153).
Kraavi kaevamine ja muud ettevalmistused on saarlaste tähelepanu eneste peale tõmmanud. Nad märkavad,
44
