seesugused võõrad ehted ära, jääb kehv kondikavastik järele. Kuidas ka Tõllu ajalooliseks isikuks tahetagu moondada, ei pääse ta ometi kaugemale mütoloogilise isiku aust.
See mütoloogiline isik astub meie ette vabaduse eest võitlejana. Saarlastel on alati vabadus üle kõige käinud. Tõllu isikuga ühendavad saarlased kõik nurjaläinud vabadusvõitlused. Ajaloost teame, kui mitmel puhul saarlased vabaduse eest võitlemiseks mõõga kätte on haaranud. Tuletagem meelde aastaid 1240—41, 1260—61, 1284 ja viimaks 1343 (mu Eestimaa ajalugu, lk. 88; V. Reiman, Eesti ajalugu, lk. 27). Kõik need vastuhakkamised lõppesid aga õnnetult. Saarlasi suruti ikka enam alla, ike pandi kaela, nii et nad viimaks enam ei suutnud vastu hakata. Tõllu isikus on saarlased oma vabadusvõitlustele jäädava mälestuse valmistanud. Tõllu kujus näeme vabaduse kaitset, aga ühtlasi ka heitlemist vana ja uue aja vahel, kuna Tõll vana aja esindajana langeb ja võit uuele ajale jääb.
Kui ehk muidu veel kuidagi Tõllu võiks Saaremaa valdamise aegseks isikuks 13. sajandil pidada, lükkab Tõllu ja ta poja kirikute ehitamine selle M. Körberi teooria täiesti ümber.
Kihelkonna Mihkli kiriku ehitusaeg on tundmata, kirik põlvneb igatahes orduajast (Oesel einst und jetzt II, lk. 55). Seesama väide maksab Valljala Martini kiriku kohta (Oesel II, lk. 223). Viimast peetakse kõige vanemaks Saaremaa kirikuks; seega võiks ta Tõllu aegne olla, eeldatud, et Tõll 13. sajandi esimesel veerandil on elanud. Ma ütlen võiks, kuid küsitavaks jääb, kas kirik tõesti selle sajandi esimesel veerandil juba oli ehitatud.
Karja Katariina kirik ehitati vist enne 1343. aastat (Oesel III, lk. 120); kindlad teated puuduvad.
Kärla Magdaleena kiriku ehitusajaks määratakse 1313. aasta (Oesel III, lk. 102).
Kaarma Peetri kiriku müüri on kivi pandud pealkirjaga:
Sel aastal on se kirik walmis sanud Petri päwal 1407.
1407. aastat võib vaevalt Kaarma kiriku ehitusaastaks arvata, kui ka kivi pealkiri seda nimetab, sest piiskopp Winrichi kirja järele oli Kaarmas juba varemalt kirikhärra (Oesel III, lk. 77; A. Pass, Mõni sõnake Kaarma kiriku
64
