Lehekülg:Tabamata ime Wilde 1912.djvu/181

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
181


Leo

Sinu tume maal ei kohuta mind, sest ta ei sisalda tõtt. Minu uus abielu, Lilli, ei wõta minult midagi, ei pane minu eest midagi luku taha. Ka Eewa teab, et minu jäädaw kodu mitte tema aiamajakeses ei ole, waid lainetawas ilmas, ja tema on wiimane, kes sündida raatsiks lasta, et mina oma kutsele — kui säärane wõimatus wõimalikuks peaks saama — hooletuse wõi leigusega liiga teen.


Lilli

Eewa Marland ei ole mitte naine sinu purjesid paisutama — ta on sündinud tuulewaikus, kehastatud halwatus!


Leo

Sa ei tunne tema jõudusid. Sinul ei wõi neist aimugi olla.


Lilli

Isetark suu ja punased põsed (hammustawalt naerdes) — ja, ma tunnen neid! Aga weel paremine tunnen ma tema jõuetust. (Nõelawalt) Oma kunsti-politikas on sul weel edaspidigi diplomatlist abi waja — mitte sellegi poolest ei ulata ta minu aset täitma!


Leo
(kulmu kortsutades)

See diplomatia saab nüüd tarbetaks: ma wõtan omale aega. Parem oleks olnud, kui ma tema asemele juba kohe kannatuse oleksin walinud.