nimetas? Need tuliwad — nägiwad — kaotasiwad. Nende sisselaskmiseks aga oli Eewal waba naise hea õigus.
Lilli
(salwawalt, näotuma naeruwinega, pikkamisi)
Tead sa siis, kui kaugele keegi jõudis, enne kui ta taganes —?
Leo
(hüppab istmelt)
See oli madal sinust! Ma näen, et ma sind põhjast weel sugugi ei tunnud.
Lilli
(ikka laiemale mürgisele hirwitamisele maad andes)
Miks sa siis ärewusesse sattud oma kindluses? — — Miks sa mulle silma ei waata? — — Miks sa minu kõrwalt üles kähwasid, kriit palgel?
Leo
(hämaral näol, aga rahulikult)
Sa näed asjata waewa, Lilli! Eewat mustata — see ei lähe sul korda. Aga ma ütlen sulle weel enam, et sinu katset ad absurdum wiia: (Rõhuga) Ma ihaldaksin teda ka siis, kui sinu kahtlustus äärmise tõe peal põhjeneks.
Lilli
(nõela sügawamale wajutades)
Olgu kudas on — ma annaksin sulle nõu oodata, kaaluda, jahtunud meeleolul talitada. — — Et sul kahetseda ei oleks — — et sul kord kahetseda ei oleks —
Millal mõtlesid sa meie wahele waldast tõmmata?
