Lehekülg:Tabamata ime Wilde 1912.djvu/183

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
183

ja loomulikku on meie wahekorras sündinud: abielu, see ihuligidane ülitutwus, on meie endiste tundmuste pealt wahulakad aegamööda maha niitnud, iseäranis, mis sinusse puutub, sa tundmusline pillaja! Aga kõik, mis wahu all oli, on alles, ja mida sa oma wiirastanud silmaga täna ei näe, seda näeksid sa homme, ja siis oleks hilja!


Leo
(endise rahuga)

Ma sammun edasi, ja kui mind kuristik ootaks.


Lilli

Tema tundmuste kohta oled sa täna muidugi ka täiel usu-kindlusel?


Leo

Eewa ootas mind kõik need aastad.


Lilli

Ootas sind?


Leo

Ta tundis mind paremine kui ma ise.


Lilli

Ootas sind? — Eewa ootas sind? — Oo, oo! Aga see ei keelanud teda waheajal ka teistele ust awamast?


Leo
(Kergelt ja pool lõbustatult)

Aah, sulle on neist — suksutajatest räägitud, keda ta meile üleeila ka ise naljatades