Lehekülg:Tabamata ime Wilde 1912.djvu/199

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
199


Eewa

Teie ei kirjuta —?


Heinmann

Kirjutan küll, aga mitte arwustust. Ma ei ole jõhkart, kes särawal silmal muinasjuttu kuulatawate laste hulka astub ja karjub: Ärge uskuge — pole tõsi! (Mõruwihaselt) Ei, preilid, ma olen mõistlik ja wiisakas inimene, kes takti tunneb ja ühtlasi teab, mida ajaleht awaldada wõib ja mida mitte!


Salme

Mis Teile on juhtunud, herra Heinmann?


Heinmann
(korraga pehmelt)

Minu rõõmu on rikutud. Minu suurel rõõmul on tiibu kärbitud. Ma olen muusikant rõõmu pärast, preilid!


Eewa
(tasa)

Ma tean seda.


Heinmann

Ja tema — ma ei tea isegi, mis õigusega — tal oli ka isiklikult siin (lööb põue peale) soe iste. Just teda poleks ma enesewägistamise-taudile tahtnud ohwerdada.


Salme
(kui ta argselt uuriwa pilgu Eewa peale on heitnud)

Lubage, sõber: mulle näib, et Teie ülemäärase ooterõõmu reaktsioni all kannatate, mis muidugi niisama ülemäärane on.