Lehekülg:Tabamata ime Wilde 1912.djvu/198

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
198

pahemast uksest, ilma neiusid tähele panemata; pidulaua äärde jõudnud jääb ta tusasel mõtlemisel selle peale wahtima, käed püksitaskutes. Hiljem Lilli Ellert ja Juta Laurits.


Salme

Tere õhtust, herra Heinmann!


Heinmann
(üles waadates, kohmakalt)

Tere!


Salme
(temale lähenedes)

Nooh?


Heinmann
(urisewalt)

Mis „nooh“?


Salme
(argsemalt)

Meie tahaksime teada saada, mis Teil ütelda on, herra Heinmann.


Heinmann

Minul? Ma arwan, meil kõigil on kõrwad, ja oma kõrw on kuningas.


Eewa
(astub tema juurde ja annab talle kätt)

Sel lool, herra Heinmann, ei tarwitseks Teie ajalehte arwustusi kirjutada.


Heinmann
(turtsakalt)

Kust Te siis teate, et ma seda teen?