Paula
(tõuseb naerdes aeglaselt üles)
Aga see on ju kõik nii wäga lapselik!
Lilli
Kala-inimesele — ja! Sa pole mind ju iialgi mõistnud. Ma olin perekonnas ikka üksinda — ikka üksinda! (Sammub ärewalt ringi, sattub aga warsti silmapilguks mõtlema ja pöörab äkki täieste muutunult õe poole tagasi)
Aga tühja kah! Ega sa ometi arwa, et mul nii wäga tõsi taga on? (Naerdes) Ma näitlesin sulle ainult natuke ette. Tule mull’ meeldegi, sinu sõbra peale niisuguste räbaluste pärast wiha kanda! — Ütle mulle parem, kas ma Gustawiga warsti kokku saan; mul oleks temalt kontserdi asjus, mis kõigest tähtsam on, ühte ja teist järel küsida.
Paula
Ta on juba wälja läinud. Arwatawaste ehituse juurde. Meil saab siin kõrwal uus maja neil päiwil katuse alla.
Lilli
Kolmas juba? Soowin õnne!
Paula
Ma wõiksin Juuli käest küsida, kas ta peatselt tagasi lubas tulla. (Tahab minna)
Lilli
Pea, sellega pole nii tuld! Pakilisem on küsimus, missugust siinset õmbluse-äri sa mulle
