Laurits
(sealsamas istet wõttes)
Ja kolmanda ka weel! — Aga ütle mulle, Lilli, kudas mõtlete nüüd oma elujärge õieti korraldada? Et mitte alati teel ja wõõrsil olla, peaks Saalepil kindlam kodu olema, kodu, kus ta, ringreisudelt tulles, puhkust leiaks, ja nimelt oma hella eide juures. Teie ei wõi ju mitte eluaja kahekesi maailma mööda ringi kihutada.
Paula
Iseäranis weel, kui ehk teataw pikanokaline pakikandja siiski wiimaks ilmub.
Lilli
(ähwardab õde naeratades näpuga)
Ja, lapsed, selle peale oleme isegi juba mõelnud ning kojutuleku eel ka otsusele jõudnud. Niisugust hinge-tagasitõmbamise-kodu soowiksime enestele siia linna asutada.
Laurits
Tubli! Auks kodumaale, auks meie linnale! Ja minu majades wõite sooja nägusa korteri saada.
Aga ma tahaksin siinjuures ühte wäikest kõrwalist täppi riiwata, teile natuke nõu anda, ja üsna hea on, et ma sellest sinuga, Lilli, esiotsa üksi saan rääkida. — Siin elades mõtlete muidugi ka meie seltskonna tooniandwate ringkondadega läbi käia?
Lilli
Kahtlemata — kudas see teisiti wõimalik oleks?
