Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
46
tunnen. Ma raputan Teie kätt, kälimees Saalep, ja mõistan aust, Teid oma katuse all näha, lugu pidada. (Raputab kaua ja tugewaste Leo kätt)
Juta
(poolwaljuste, ironiliselt)
Braawo, papa!
Leo
(on oma loidusest ja kadalusest korraga peaaegu wabanenud)
Ma tänan Teid Teie südamlikkude sõnade eest, kälimees Laurits!
Lilli
Aga kälid sinatawad teineteist.
Leo
Selle wastu pole meil wist kummalgi midagi— mis, Gustaw?
Laurits
Muidugi mitte. „Sina“ siis, wend Leo! (Uus käesurumine)
Leo
(pöörab kätt pakkudes ja kumardades Paula poole)
Loodan, et ka majaproua meie liginemisele päri on?
Paula
(tema kätt wastu wõttes)
Asjade järjekorralise käigu wastu ei wõi minulgi midagi olla.
Leo
(naljatades)
Siis suudaksite ka Teie mulle hädakorral „sina“ ütelda?
