Kurg
Ammugi. Aga mine wõitle pahede wastu, mida kutselised terwisehoidjad ise eesotsas orjawad!
Waik
(naerdes)
Mul ei ole midagi suus, kulla weli!
Kurg
(waatab ümber)
Nah, see on aga ime!
Waik
Naisterahwa kõrwal istudes ei suitseta ma kunagi. Mõte, temale tüütawaks saada, on mulle hirmus.
Lilli
Et Teie oma pahet wõiksite orjata, doktor, siis wabastan Teid sellest hirmust. (Pöörab Kõrendi ja Juta poole ning wõtab diiwanil graatsialiselt istet)
Wabandage, kui ma teie jutulõnga katkestan. Kas see õige on, nagu doktor mulle räägib, et Teie, herra Kõrend, ilukirjanduslisele praksisele peaaegu selja olete pööranud ja nüüd enamaste teoriale elate?
Kõrend
(tema kõrwale istudes)
Ja, proua. Ma tundsin ära, et ma enam kohtumõistjaks kui kohtualuseks olen kutsutud.
Juta
(naeratades)
Herra Kõrend leiab nimelt, et lahutamine kergem on kui ehitamine. (Läheb ema ja Saalepi juurde)
