Lilli
Minu õetütre kaswatus näib weel wäga poolikul olewat. — Mis aga Teie pöördesse puutub, herra kandidat, siis peab meie waene ilukirjandus seega tõsise kahju arwesse wõtma.
Kõrend
Wäga meelitaw! — Aga kui siin kahjust juttu wõib olla, siis saab see alles saja aasta pärast tuntawaks.
Lilli
Kudas nii?
Kõrend
Ma ei kirjutanud, nagu mulle selgus, mitte olewikule, waid tulewikule. Olewik seisis minu tööde ees, nagu setukene Kant’i filosofia ees seisaks.
Lilli
(mõtlewalt)
Teil on wististe õigus. Midagi sarnast tean ma omastki käest. Kui mina ise weel kirjanduslisi katseid tegin, oli minu alaline sala tundmus: Wara, liig wara! — Jätsingi kõik wäärtuslisemad asjad tolmule ja hiirtele.
Kõrend
(waatab ironilise muigega, mida aga Lilli tähele paneb, kõrwale)
Ja nüüd lasete sulge roostetada?
Lilli
Kõik minu aeg ja jõud kulus wiimastel aastatel teise ülesande peale (tähendab peaga Leo poole)
