Lehekülg:Tallinna narrid ja narrikesed. Bornhöhe 1892.djvu/58

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 58 —

teda oma waranduse osaliseks. Hoia raha kõikide eest warjul ja mata ta maa sisse, kui sul oma lapsi ei ole!

Koti, mille sisse ma selle paberi panen, tahan ma alles minu surmatunnil sinu kätte anda. Ma ei karda, et ta kellegi wõõra kätte wõiks sattuda, sest ma kannan teda enese ihu küljes; ma ei lähe ialgi pimedas majast wälja ja loodan sinu armsa hoole all oma woodis surra. Olen ma surnud, siis pane mu nõuu hästi tähele ja ela targasti!

Seda soowib sinu sind tõsiselt armastaja isa

Nikodemus Wolter.“

Ukse tagant oli trepist üles tulewate sammude kõminat kuulda. See oli Hermann tohtriga, keda ta pika otsimise järele wiimaks oli leidnud. Agnes astus tulijatele punaseks nutetud silmade, aga päält näha rahulise näoga wasta ja näitas käega tummalt woodi pääle.

Wiie aasta pärast asus noor arst Dr. Hermann Trump, kes hiljuti õppimise Tartu ülikoolis oli lõpetanud, jälle Tallinna elama. Noor tohter oli sügawaid teadmisi täis ja oma ametlikus tegewuses wäga osaw, nagu ta peagi näidata jõudis. Haiged armastasiwad teda iseäranis tema lõbusa kõneande ja pehmete käte pärast. Ta mõistis mõndagi walu oma südant kergitawa nalja ja pehme, sooja käe puutumise läbi wähendada. Lühikese ajaga oli ta üks neist kõige otsitawamatest Tallinna tohtritest. Öeldi, et mitmed suurtsugu naesterahwad ainult selle tohtri pärast haiged olla.

Kord sai Dr. Trump Schaumbergi pärijate majasse, P*** uulitsas, korter nr. 1, kutsutud. Ta mäletas seda maja wäga hästi, teadis aga ka oma kurwastuseks, et see inimene, kes seda maja tema