Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/354

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

VIII

kuus 1866. Lesk Rõõt elas veel aastal 1883 Augusti kuus säälsamas Purtsi talus, 80 aastat vana. Pärast seda ei ole väljaandja temast sõnumid saanud.

2. Kazari Anne nimi kirikuraamatus on Ann Kaur, revisjooni kirja järele liianimega Parrik. On sündinud 1824, leeritud 1841, Jüri tütar, elab Kazari talus Kolga Jaani kirikuvallas ju enam kui 30 aastat. Tüdruk,

3. Kolgi Mari praegune pärisnimi on Marie Essenson, tüdrukapõline nimi Mari Tikk. On sündinud 1822 Võiziku vallas Oorgu külas Tiku talus, Jaagu tütar, leeritud 1838. Elas kahes abielus. Ezimene mees oli Kristjan Grauberg, tõize mehe nimi on Tõnis Essenson, kellega teda 1864 laulatati.

4. Pääle nende tähtsamate laulikute nimetab Bergmann'i käzikiri veel mõne laulja, kelle käest korjaja laulusõnu saanud. Need on: „Kolga kiriku karjamees Jaan Parm“, laulude korjamize ajal arvata 65 aastat vana, nüüd surnud, uppus nimelt 1885 kaevu; Kolga tuuliku mölder Märt Reial; siis üks „jalutu rätsepp Täkärd“, peremees Jaak Wint, üks „kuulus laulumees“ Päovere väljavaht Mats, korjamize ajal arvata 72 aastat vana, ja viimaks üks Vainu Jaan ja Posti Jaan. Täielizemat teadust neist laulikutest väljaandjal ei ole.

Laulud, mis lugija siin Vana Kandle „tõizes kogus“ leiab, on kolmes alguskäzikirjas olemas. Käzikirjade päälkirjad käivad nõnda:

1. „Eesti rahva vanad laulud, korjatud Kolga Jaani kihelkonnast. Korjanud on Jaan Bergmann ja Kristjan Grau. 1876.“ 76 lehekülge, 50 laulu.

2. „Vanad rahvalaulud. Kolga Jaani kihelkonnast korjanud seminaari õppija Orgusaar 1876—1878.“ Kolm kimpu, 226 laulu.

3. „Eesti rahvalaulud Kolga Jaani kihelkonnast Viljandimaalt. Korjanud aastal 1878 Jaan Bergmann, stud. theol.“ 280 lehekülge, 268 laulu.

Ezimene käzikiri on Bergmann'i kirjutatud, poogen kaheksaks murtud, tõine Orgusaar'e kirjutatud, ka poogen kaheksaks murtud, kolmas ehk kõige suurem kogu jälle Bergmann'i kirjutatud, poogen neljaks murtud. Korjajad