Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/355

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

IX

on need käzikirjad ehk alusdokumendid pärast korjamist Eesti Kirjameeste Seltsile kinkinud, kes neid omas kirjavaras alale hoiab. Lauluzid trükkimizeks kokku seades lasksin mina kõik käsikirjad üksikult kõvaste kokku köita jn panin nemad järgimööda selle üleüldize nime alla: „Kolga Jaani laulud Nr. I, II, III.“ Nr. I on siis Bergmanni ja Grau ühine korjandus, Nr. II Orgusaar'e ja Nr. III Bergmann'i izeäraline korjandus. Tahab mõni uurija käesolevat trükitud laulukogu alguskäzikirjadega võrrelda, siis võib tema seda antud tähenduste järele kergeste teha.

Käzikirjades on laulud nii ülesse pandud, kudas ja kust korjajad neid saivad, ilma izeäralize korra ehk järje tähele panemata. Trükis olen mina muidugi laulud nende sizu järele kokku seadnud ja sedaviizi kaksteistkümmend salka ehk päätükki saanud. Missuguzed põhjusmõtted ja üksikud laulud igas salgas on, näeb lugija kergeste raamatu „sizikorrast“, mis raamatu lõpuõtsas leida on. Ühtlazi võib igamees sestsamast sizikorrast järele vaadata, kes laulu ehk tema tõizendi lauliku suust üles on kirjutanud ehk korjanud. Kui kõik tõizendid izeäralisteks lauludeks arvame ja sedamööda oma jala peale seame, siis on

Bergmann korjanud 271 laulu ehk 9641 rida,
Orgusaar 199 5115
Grau 20 1054
Kõik kokku 490 laulu ehk 15810 rida.

Laulude keel ei ole mitte kirjakeel, vaid kohaline Kolga Jaani murre. Alguskäzikirjades ei ole see murre mitte omal täiel näul paberi pääle saanud. Harjunud kirjakeel on üleskirjutajate sulge sagedaste eksitanud. Aga trükis püüdsin mina külamurret täielizemalt valitsema panna, käzikirjade eksituzi räägitava Kolga Jaani keele järele parandades. See oli mull õnneliku juhtumize läbi väga julgeste võimalik. Otse sellsamal ajal, kui ma praegust Vana Kandle „tõist kogu“ trükile valmistazin, oli õpetaja J. Bergmann minu ammeti abi Peterburis. Tema on ize suurema oza Kolga Jaani lauluzid korjanud ja ize sündimize poolest nimetatud kihelkonna laps. Selle läbi on tema Kolga Jaani kohalize keelemurdega nii tuttav, kui iganes üks elava ja terava