Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/356

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

X

vaimuga inimene oma sündinud ehk loodud kodukeelt võib tunda. Minu kallis sõber Bergmann oli nii lahke, et ta omad ülikazinad priitunnid hulga aega Vana Kandle hääks ohverdas ja kõik Kolga Jaani laulud, ka Orgusaar'e ja Grau omad, käzikirjadest trüki tarbeks ümber kirjutas, selle juures minu izeäralize soovimize pääle nimelt kohalist külamurret võimalikult tähele pannes ja jalule seades. Ühtlazi võis Bergmann ka mõne muu pizukeze eksituze, mis alguskirjas leiti, omast mälestuzest ära parandada. Sedaviizi sai trükimajasse parem käzikiri saadetud, kui ülemal nimetatud alguskäzikirjad ongi. Väljaandja võib rõõmsaste ja julgeste ütelda: Käesolev laulude kogu on, nõnda kui sizu ehk sõnade poolest, nõnda ka koore ehk keele poolest, täieste Kolga Jaani kihelkonna omandus, Koiga rahva kadumata vana vara.

Üksnes kahes tükis on praeguzes trükis Kolga Jaani kohalizest murdest kirjutamize poolest meelega kõrvale astutud. Eziteks: Kolga Jaanis ei ütelda h-häält sõna alguzes mitte välja, aga kirjutatud on h-täht siin igakord, kus keele historia seda märki sõna alguzes nõuab ja ka kirjakeel teda vanast ajast saadik pruugib. Nii leiab lugija ka ses „tõizes kogus“ hirm, hõbe, hakkama, hukkama j. n. e., aga välja öeldakse Kolga Jaanis irm, õbe, akkama, ukkama j. n. e. Loodan, et see lugijat ega uurijat ei saa eksitama. Ezimene on h-tähte kirjakeeles nende sõnade eziotsas harjunud, järgmine kuuleb ja teab praeguzest seletamizest, et h Kolga Jaanis sõna eziotsas tumm on. Tõizeks: Pitk hääl üü murrub Kolga Jaani murdes kaksikhääleks üi, küin on küün, nüid on nüüd, püidmä on püüdma j. n. e. Orgusaar omas käzikirjas on ka enamiste üi kirjutanud. Bergmann'i käzikirjas leiame üü. Väljaandja jättis trükis üü seizma, keele historia põhja pääl ja kirjakeele eeskuju järele, arvates, et lugija ja uurija mitte ei saa eksitatud, kui pitka üü loom, nõnda kui tema Kolga Jaanis ilmub, raamatu eeskõnes ära seletatakse. Peaks muidu teravam nurija käesolevates lauludes mõne koha ehk sõna leidma, mis kuuldud keelemurdega Kolga Jaanis mitte täieste kokku ei käi, siis on see vahe kas tahtmata sündinud