Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/402

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

36

5.Kuldakäärid tall käessä,
Tahtis piirda neiu peädä,
Tazuda neiu juusse'id.
   Mina mõistsin, jälle kostsin:
Ole vaita valge poissi,
10.Vait sa valge naeze poega!
Peäd ei anna poeste piirda,
Juusse'id joodiku tazuda.
Peä viin kodo memme piirda,
Juusse'ed taadi tazuda.
15.Kui mull memm ei piira peädä,
Taat ei juusse'id tazuta:
Lazen saija laka pikä,
Juusse'ed maani kazuda.
Kui ma kõnnin tiedä müödä
20.Ehk läen suurta laanta müödä:
Soevad metsä sugarad,
Lahutavad laane oksad.
   Läksin läbi meeste hulgast,
Poezin läbi poeste parvest:
25.Maha lõin ma sinisääri,
Sinisääri, kuldakanda,
Vaskivarva'ad vajutan;
Maha lõin jalad madalad,
Kui nied teibä'äd tugevad.


Nr. 185. Tütar ja ema. 35.

   Üks ep ma tütär izäle,
Üks ep ma tütär emäle,
Üks ollin õde viiel vennäl,
Kupukene kuuel vennäl,
5.Nadu viiel vennänaezel.
Tihti ma käizin teole,
Alati abivaemusse.
Suu ei saanud suoja leibä,
Kiel ei saanud kievä lientä,
10.Kodos koogid kopitazid,
Saia leväd läpätäzid.
   Läksin kodo kurval meelel,
Ahju ette halval meelel.
   Kes tulli kurvada küzimä?
15.Emä tulli kurvada küzimä:
Miks sa nutad, tütär nuori?
   Miks mina nutan, memmekene?
Üks ep ma tütär izäle,
Üks ep ma tütär emäle,