Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/462

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

96

Leitsin salga saarepuida,
Teeze salga sarapuida,
Kolmandama kollapuida,
Nelländämä neidissida:
10.Valged peäd, punazed pärjäd,
Süzimustad kuued selläs.
   Juozin kodo üttelemä:
Izäkene, taadikene!
Võta püssi peeningilta,
15.Tinanuoli nurga peältä.
Lähme püssil püüdemaie,
Tinanoolel noppimaie!
   Izä siis mõistis, kohe kostis:
Oh sa narri poega nuori!
20.Sie põle püssil püüdemine,
Tinanoolel noppimine.
Sie on kullal kutsumine,
Hõbedal lunastamene.
Tuhat maksab neiu tukka,
25.Sada maksab neiu salka,
Viiskümmend lina juusse'ed,
Kolmekümmend kaelakonda.


D.

   Neidissed mängizid mäele,
Tinarinnad ringakulle,
Kenäd kannad keeritäzid.
Ma mängsin mäe tagaje.
5.Küll olli oma hulgassagi,
Küll olli välläs väärilene,
Ei olnd julgust juure minnä,
Südät ei süli karata.
Üks aga kudus kuldavüödä,
10.Teene sidus siidivüödä,
Kolmas nidüs niidivüödä,
Nelläs nuttis nuorta miestä.
   Õde aga juure õpetama:
Vennäkene, noorekene!
15.Sõku maha sõlgirinda,
Talla maha taaderkaela,
Põlga siidipõllekene.
Kell põle korda kudrussida
Egä hõbe helmezida,
20.Kes seäl nutab nuorta miestä,
Siep sie sinu väärilene!