160
Ikki kõndis kosja tiedä,
Rühkis neiu radazida
Kui ta kuulas: Kulda neidu!
Sai ta kätte: Kulda neidu!
Läks ta sauna küttelemä:
Enezelle tegi hellä saana,
Helläle tulize saana;
Enezelle hellä viha,
Helläle urvaze viha.
Siis läks sauna vihtelemä.
Viis ta hellä heenämälle:
Enezel olli hellä vikat,
Helläle kareda vikati.
Küll olli vile vikatille,
Kahme heenäkaarelegi,
Ei saand lahti raipest naezest,
Peäzenud pahategijäst.
Tulli vali talvekene,
Tulli külmä karekuube:
Ajas hellä eläjid süötmä,
Lõdva luome tallitama.
Seäl siis käed külmetäzid,
Sõrme otsad sõitelezid,
Varva otsad valutazid.
Tulli tuppa nuttessagi,
Kaibeledes kaaza ette.
Hants aas hellä ahju peäle,
Panni parre ääre peäle,
Kõrge kummi veere peäle.
Seält tõi kuri kolde'esse‚
Põletas jalad tall mõlemad,
Kõrvetas käed tall mõlemad.
Siiski ei surnud sõgedane,
Et ei saand lahti raipest naezest,
Peäzenud pahategijäst.
Tulli suvi, suuri suoja,
Hõbepärgä päeväkene:
Ajas ta hellä marjule,
Izi läks hulluke järele.
Küll olli nobe noppimaie,
Kaval kaldal küüritämä,
Laukasse lutsu luopimaie‚
Mülkässe mu'du mängimä.
Siiski ei saand lahti raipest naezest,
Peäzenud pahategijäst.
Hants olli hullu, võttis viha,
Vizas ta sipelgä pessä:
