Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/547

Pilliruo pindudesta,
Pikemistä pilbastesta,
30.Laiemista laastudesta.

|}

   Izä pölas, emä pölas,
Õed põlgsid, vennäd põlgsid,
Izä pölas põlvissagi,
Emä pölas põuessagi,
5.Vennäd villä vällä peältä,
Õed uhked õlle peältä
Izä mind kässis suole minnä,
Emäkässis maale minnä,
Vennäd vette uputada,
10.Õed mind kajosse karata.
   Olli mull üksi vennäkene,
Teene vennä naezekene.
Sie siis mõistis, kohe kostis:
Izäkevne, taadikelae,
15.Emäkene, memmekene!
Lasku hiljuke elädä,
Enneaegune azuda.
Hiljuksest saab ilmarikas,
Tazazest saab Mana tarka,
20.Enneaeguzest emändä.
   Läks ta jõe kalda'alle,
Võttis rinnast rinnasõle,
Suure sõle, laia lehe,
Panni sõle säudemaie,
25.Lehe laia lendämaie:
Sõua sõlge, lendä lehte‚
Sõua suure saare juure,
Veikse saare veere peäle,
Kolme koedo keske’elle!

   Izä mind põlgis, emä mind põlgis
Izä ütles hiljakesse‚
Blmä enne-aeganesse,
Õed põlgsid õue peältä,
5.Vennäd vilä vällä, peältä.
Izä kässis surra suode peäle,“
Emä kässis matta inaade peäle,
Vennäd vette uputada.
   Pannin sõle sõudemaie,
10.Lehe laia lendämaie:
Sõua sõlgi, lenrdä lehti,