Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/554

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.


Tua täie tillukgzi,
Jätsid hellmiyä elämä,
Kaelakonneta kozuma,
Kui ma elän‘, ehk saan helmed,
30.Kazudes saan kaelakonna.

|}


Nr. 281. Vanale loodud. 131.
A.

   Üks ollin tütär izäle,
Üks ollin tütär emäle,
Üks ollin õde viiel vennäl,
Kupukene kuuel vennül,
5.Kaoke kaheksal vennäl,
Nadu viiel vennä naezel:
Siiski viel luodud vanale,
Vanale, vana varasse,
Vana. taadi tarvitusse.
10. Läksin taeva kuulamaie,
Marijal auu andemaiez
Mis sie Looja mulle loonud,
Marija mulle jaganud?
Läksin Looja ukse ette,
15.Marija akende alaje,
Teretäzin Loojakesta,
Nlarijat kirju kirjutajat.
   Looja mõistis, kohe kostis:
Oh sa ilus neitsikene!
20.Mis sa otsid taeva'asse?
   Mina mõistsin, jälle kostsin:
Tullin taeva kuulamaie,
Maril auu andemaie,
Mis sie Looja mulle loonud,
25.Marija mulle jaganud?
   Looja mõistis, kohe kostis:
Oh sa ilus neitsikene!
Sina oled luodud vanale,
Vanale, vana varasse,
30.Vana taadi tarvitusse.
   Mina mõistsin, jälle kostsin:
Kuda lähen mina vanale,
Vanale, vana varasse,
Vana taadi tarvitusse?
35.Looja mõistis, kohe kostis:
Oh sa ilus neitsikene,
Parem on minnä vanale;