Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/555

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.


Vanale Vara parema,
Kirstu nurgad kindelemaml.
40. Mina. mõistsin, jälle kostsin:
Muud aad mina eläksin.
Tuleb aga sie önnis õhtu aega,
Kallis kaaza mängu aega,
Tien ma vuodid tinazed,
45.Lahutan linad lahedad,
Peksän padjad pehme’eksi‚
Ei siis teä, kudas kutsu,
Häbi on hüüdä ätessägi,
Vaaku vana vaarissagi,
50.Kutsu kulla peiussagi.
Kui annan vanale kättä,
Kätt kui külmäle kivile;
Kui annan vanale suuda,
Suud kui surnule seale.
55.Kui annan noorele suuda,
Suud kui sulale võile;
Kui annan noorele kätta,
Kätt kui ahju paiste’elle.

|}

B.

   Tiidutid mere tihazed,
Kaagutid mere kanazed.
Laalab laane västerikku:
Kohe peän mina minema,
5.Kohepeän peä panema,
Käed kõrva kääuemaie,
Jalad alta andemaie.
   Üksep ma tütär izäle,
Üksep ma tütär emäle:
10.Siegip mind luodud vanale,
Vanale, vana varasse,
Vana taadi tarvitesse.
Häbi mull hüüdä. ätessägi‚
Tännitädä taadissagi,
15.Kuum mull kutsu peiussagi.
   Läksin Looja õue alla,
Mari akende aluje:
Oh sa Looja, suuri Looja,
Mari maLale kirjutaja!
20.Kohe peän mina minemä,
Kohe peän peä, panema,
Jalad alta andemaie,
Käed kõrvalt käänemaie?