Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/558

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.



Nr. 284. Oh sedä ennlsta eluga! 134.

   Oh seda ennista eluda,
Kallist kazupõlvekesta,
Kui me kas-svime kodussa,
lstsime izä tuassa,
5.Vierzime velle põrmandalle!
Ollin kui üba iluza,
Käizin kui käbi kenästi,
Vierzin- kui muna murule,
Kierzin kui kerä kezäle.
10.Ei mina rikkund muruda,
Ei kerä rikkund kezädä,
Õun ei rikkund õuekesta.
Uhti meele, mis on teele!
Nönda ollid meele laulukorrad
Kui on küläs karjakorrad
Või vallas vazikakorrad,
Möizea'as hobostekorrad.

B.

   Oh sedä endistä eluda?
Kallist kazu põlvekesta!
Elu teätsin, kus eläzin,
Kazu teätsin, kus kazuzin.
5.Ei ma teä sedä eluda„
Kus mind viimel viidänesse,
Ajal pikäl annetasse.
   Kui istsin izä tuassa,
Vierzin vendäde vahele;
10.Ollin kui olla iluza,
Käizin kui käbikenästi,
Uaöizi uhke’esti,
V Marjavarzi valge’esti‚
Vierzin kui muna murule,
15.Kierzin kui kana kezäle.
   Izäkene, taadikene,
Emäkene, memmekene!
Siis, ma söin sedä kalada,
Mis tulli mängides mäele,
20.Karates tulli kalde
Lusti lüües lootsikusse.
   Sain ma maazik muile maile,
Ilus lille iemä
Kaunis lille kauge’elle: