Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/566

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.


20.Võtta kirstust kinnitusta,
Kaane alta kannatesta.
Võtsin võid, ei vähenend,
Katsin kala, ei kahanend.
Izä ütel hiire peäle,
25.Emä kaevas kassi peäle:
Olli izi hiirekene,
Kahejalgne kassikene.
   Võeras memm an võegas memme,
Võeras taat on võllaskaela.
30.Kuulis mind kodo tuleva,
Kuulis laanes laulevada,
Karu murrus kauge’ella‚
Kutsus vällä. kuulamaie:
Ju kuulusse kuri tuleva,
35.Tuleb kui kuri koduje,
Astub kui maru majasse,
Kodo tuleb küllä sööjä,
Küllä sööja, küllä jooja,
Küllä kandija külässe.
40. Mina mõistsin, jälle kostsin:
Mis ma viin viest külässe,
Äganista annan muile,
Taarist teestekle tõotan?
   Võeras memme on võegas memme,
45.Vöeras taati on võllaskaela:
Ütleb härjä söögis söövä.
   Mina mõistsin, jälle kostsin:
Mis saab härjäsl; söögis süüä?
Kont on suuri, nahk on paksu,
50.Liha vahel veidikene.
   Vaadi õlut joogis joova:
Mis saab sellest joogis juua
Mõsk on alla‚ vaht on peäle„
Õlut vahel veidikene.
55. Võeras memme on võegas memme:
Kässis mind tules magada,
Tulekiires kikerdädä.
   Mina mõistsin, jälle kostsin:
Ennemp tie tuline kuube,
60.Sädemestä särgikene,
Kübemest kübäräkene,
Tulekiirest kindad kätte,
Siis ma võin tules magada,
Tulekiires kikerdädä.

|}