Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/566

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.


20.Võtta kirstust kinnitusta,
Kaane alta kannatesta.
Võtsin võid, ei vähenend,
Katsin kala, ei kahanend.
Izä ütel hiire peäle,
25.Emä kaevas kassi peäle:
Olli izi hiirekene,
Kahejalgne kassikene.
   Võeras memm an võegas memme,
Võeras taat on võllaskaela.
30.Kuulis mind kodo tuleva,
Kuulis laanes laulevada,
Karu murrus kauge’ella‚
Kutsus vällä. kuulamaie:
Ju kuulusse kuri tuleva,
35.Tuleb kui kuri koduje,
Astub kui maru majasse,
Kodo tuleb küllä sööjä,
Küllä sööja, küllä jooja,
Küllä kandija külässe.
40. Mina mõistsin, jälle kostsin:
Mis ma viin viest külässe,
Äganista annan muile,
Taarist teestekle tõotan?
   Võeras memme on võegas memme,
45.Vöeras taati on võllaskaela:
Ütleb härjä söögis söövä.
   Mina mõistsin, jälle kostsin:
Mis saab härjäsl; söögis süüä?
Kont on suuri, nahk on paksu,
50.Liha vahel veidikene.
   Vaadi õlut joogis joova:
Mis saab sellest joogis juua
Mõsk on alla‚ vaht on peäle„
Õlut vahel veidikene.
55. Võeras memme on võegas memme:
Kässis mind tules magada,
Tulekiires kikerdädä.
   Mina mõistsin, jälle kostsin:
Ennemp tie tuline kuube,
60.Sädemestä särgikene,
Kübemest kübäräkene,
Tulekiirest kindad kätte,
Siis ma võin tules magada,
Tulekiires kikerdädä.

|}