Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/569

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

203

Ää mulle tehke haava kirstu,
Haav on kuri hallitama;
Ää mulle tehke lepä kirstu,
10.Lepp on kuri liekimaie;
Ää mulle tehke pajo kirstu,
Pajo kuri pakatama.
   Oh mo sugu suurekene!
Tehke mulle kivine kirstu,
15.Pange paazine põranda,
Pange põõnad põdrasarvist
Pange pulgad pukisarvist.
Pange kiilud kitsesarvist.
   Oh mo sugu suurekene!
20.Kui teie läete mattemaie:
Ärä mind viige riele,
Jalad ripuvad riele;
Ärä mind viige vankurille,
Peä mull vaarub vankurille;
25.Ärä mind kandke kaarikulle,
Kehä kallub kaarikulle;
Ärä mind tõstke tõldadesse,
Tõllas tõuseksin elämä.
   Oh mo sugu suurekeae!
30.Kandke kohe käe peäle,
Viige viie sõrme peäle.
   Oh mo sugu, suurekene!
Hüüäväd kiriku kelläd:
Huua haua, puua paua!
35. Kohe sie neidu maeti?
Kullatse kiriku sisse,
Hõbedaze õue alla.
Mis siis kasvis kalmu peäle?
Kullerkupud, nallernaadid,
40.Saksa sirge'ed sibulad,
Orasroho otsakezed,
Küüslaugu küünekezed.
Kes siis nutab suu ääres?
Sugu nutab suu ääres.
45. Kuhu sie peigu maeti?
Kuramaale kuuzikusse,
Virumaale vitsikusse,
Harjumaale haavikusse.
Mis siis kasvis kalmu peäle?
50.Varesnaadid, varsakabjad,
Koerputked, kobrojuured.
Kes siis nutab suu ääres?