Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/569

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.


Ää mulle, tehke haava kirstu,
Haav on kuri hallitama;
Ää. mulle tehke lepä kirstu,
10.Lepp on kuri liekimaie;
Ää; mulle tehke pajo kirstu,
Pajo kuri pakatama.‚
   Oh mo sugusuurekene!
Tehke mulle kivine kirstu,
15.Pange paazine põranda,
Pange põõnad põdrasarvist
Pange pulgad pukisarvist.
Pange kiilud kitsesarvist.
Oh mo sugu suurekene!
20.Kui teie läete mattemaie:
Ärä mind viige riele,
Jalad ripuyad riele;
Ärä mind viige vankurille,
Peä mull vaarub vankurille;
25.Ärä mind. kandke kaarikulle,
Ijehä. kallub kaarikulle;
Ärä mind tõstke töldadesse,
Tõllas tõuseksin elämä.
Oh mo sugu suurekeae!
30.Kandke kohe käe peäle,
Viige viie sõrme peäle.
   Oh mo sugu, suurekene!
Hüüäväd kiriku kelläd:
Huua haua, puua paua!
35. Kohe sie neidu maeti?
Kullatse kiriku sisse,
Hõbedaze õlle alla.
Mis siis kasvis kalmu peäle?
Kullerkupud, nallernaadid,
40.Saksa sirge’ed sibulad,
Orasroho otsakezed,
Küüslaugu küünekezed.
 Kes siis nutab suu ääres?
Sugu nutab suu ääres.
45. Kuhu sie peigu maeti?
Kuramaale kuuzikusse,
Virumaale vitsikusse,
Harjumaale haavikusse.
Mis siis kasvis kalmu peäle?
50.Varesnaadid, varsakabjad,
Koerputked, kobrojuured.
Kes siis nutab suu ääres?