Lunasta. minda sõjasta,
Sõjasta, sõja siestä,
Sõja keeru keske’elta‚
Vaenumõekade vahelta,
Sõjaleibä. sõkkumasta,
Vaenukakku kastemasta.
Sõjaleibä, ju sõmera,
Vaenukakku ju kareda.
Veli mõistis, vasta kostis
Annekene, õekene!
Ei voi sinda lunastada
Sõjasta, sõja siestä,
Sõja keeru keske’elta‚
Vaenumõekade vahelta,
Sõjaleibä sõkkumasta,
Vaenukakku kastemasta.
Eluks ajaks ratsu mulle,
Ürikezeks üksi Anne.
Sõda hakas sõudemaie,
Vene hakas veeremaie
Pohlakas põgenemaie.
Anne hakas nuttemaie,
Päälikuda palumaie:
Seezä suuri sõjalaeva,
Peä, kinni purjupoissi,
Kunni ma joozotan külässe,
Külässe peiu palvielle,
Ehk peigu lunastab minda.
Juozis ta joonelt külässe,
Külässe peiu palvielle:
Oh minu hellä vpeiukene,
Kuldakallis kaazakene!
Sull on kolme kaabukesta,
Uks on kaabu kuldakarda,
Teene hele hõbekarda,
Kolmas raske raudakarda.
Oh minu hellä peiukene!
Anna ärä. raudakarda,
Ara raske kaabukene,
Lunasta minda. sõjasta,
Sõjasta, sõja siestä,
Sõja keeru keske’eltä,
Vaenumõekade vahelta,
Sõjatiedä tallamasta,
Sõjaleibä sõkkumasta,
Vaenukakku kastemasta.
Sõjaleibä ju sõmera,
Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/680
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.
