Lehekülg:Veeteede seadus 1938.pdf/1

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

Veeteede seadus.

Antud Riigihoidja poolt dekreedina 21. jaanuaril 1938.



I.

1. peatükk.
Üldeeskirjad.

§ 1. Rööbiti mandri ja saarte randjoonega asetsev nelja meremiili laiune vee-ala loetakse territoriaalmereks.

Territoriaalmeri, samuti õhuruum ülalpool ja meresäng ning maapõu allpool seda kuuluvad riigi territooriumi.

Territoriaalmeresäng ühes maapõuega selle all ja merest üleskerkivad saared kuuluvad riigile.

§ 2. Territoriaalmere algjooneks loetakse mereranna madalveeseisujoon.

Sadamas on territoriaalmere algjooneks kõige kaugemale merre ulatuvad sadama alalised ehitised, merre suubuvas jõesuudmes – mereranna üldsuunas üle jõesuudme tõmmatav joon.

§ 3. Merekitsused, mis on läbikäiguks ulgumere kahe osa vahel ja mille mõlemad rannikud kuuluvad riigi territooriumi, kui merekitsuse laius ei ületa kümmet meremiili, loetakse territoriaalmereks.

§ 4. Territoriaalmeres omavad läbisõiduõigust kõik laevad ja muud ujuvabinõud, välisriikide sõjalaevad aga ainult riikidevahelise kokkuleppe või valitsusvõimude loa alusel, välja arvatud merihädajuhud.

Läbisõidu all mõistetakse laevade ja muude ujuvabinõude sõitu ja sellega seosesolevaid peatusi territoriaalmeres.

§ 5. Läbisõit peab teostuma seaduslike nõuete kohaselt, eriti kui see puutub: 1) liiklemise julgeolekusse ja sõidutee ning mere-