Lehekülg:Veeteede seadus 1938.pdf/2

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
2.

märkide korrashoidmisse; 2) vete kaitsesse mitmesuguste jäänuste ja muude ainete vastu, mida on keelatud vette heita; 3) territoriaalmere varade kaitsesse; 4) kalapüügi-, jahindus- ja muisse sääraseisse õigustesse; samuti ei tohi läbisõit riivata Eesti Vabariigi julgeolekut, avalikku korda, fiskaalhuve ega neid eeskirju, mis käivad sissesõidu kohta sadamaisse ning sisevete veeteedele.

§ 6. Territoriaalmeres on ilma Veeteede Valitsuse loata keelatud teha igasuguseid hüdrograafilisi mõõtmisi ja meresügavuse uurimisi. See keeld ei käi riigi sõjaväevõimude kohta.

§ 7. Territoriaalmeres ja alates viimase välispiirist 8 meremiili laiuses veevöös ohus olevate laevade ja randunud ning uppunud varade päästmisel võivad töötada välismaa päästeseltsid ja -ettevõtted ainult Veeteede Valitsuse direktori igakordsel loal, kui seda ei määra teisiti rahvusvahelised kokkulepped ja konventsioonid.

§ 8. Territoriaalmere ranna loomulik juurdekasv arvates maa-ala piirist perpendikulaarselt randjoonele kuulub rannaomanikule.

Territoriaalmere ranna kunstlik juurdekasv kuulub riigile, kui juurdekasvatuse teostajaks on riik või kui seda teostab keegi riigi ülesandel. Territoriaalmere ranna kunstlik juurdekasvatamine on lubatud ainult Veeteede Valitsuse loal.

On rannaomanik vastava loa alusel juurdekasvuks püstitanud ehitisi, teinud ranna täitmise, tõstmise või maaparandustöid, siis kuulub seesugusel teel saadud ranna juurdekasv rannaomanikule esimeses lõikes ettenähtud ulatuses.

Kui territoriaalmere ranna kunstlikku juurdekasvatamist teostatakse riigi ülesandel või vastava loa alusel rannaomaniku poolt, määrab Veeteede Valitsus ühtlasi tööde ulatuse ja nende läbiviimise lähemad tingimused.

Kui territoriaalmere ranna kunstlik juurdekasv riivab ran-