na maaomanike huve, on neil õigus nõuda ranna juurdekasvatamise seismapanemist. Küsimuse otsustab Vabariigi Valitsus Teedeministri ettepanekul.
§ 9. Veeteede Valitsus võib määrata mere, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve rannarajoonid, kust kivide, rohu, roo ja muude kaldakaitsevahendite võtmine on keelatud.
§ 10. Rannasõiduks, mille all mõeldakse kaupade ja reisijate vedu Eesti sadamate või rannapunktide vahel, on õigus ainult Eesti laevadel ja muudel ujuvabinõudel.
§ 11. Sisevete veeteedel on laevamis- ja parvetamisõigus ainult Eesti kodanikel, kuid erandina on parvetamisõigus ka neil välismaa kodanikel, kes on parvetatava metsamaterjali omanikud.
§ 12. Sisevete veeteedeks loetakse Eesti territooriumil alalist või ajutiselt laevatavaid ja parvetavaid veekogusid, nagu jõgesid, järvesid ning laevamiseks ja parvetamiseks ehitatud kanaleid, samuti Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve Eestile kuuluvaid osi.
§ 13. Sisevete veeteede nii alalise kui ka ajutise laevatavuse ja parvetavuse ulatuse määrab Vabariigi Valitsus.
§ 14. Rannasõidu ja sisevete veeteede korrapärastel laevaliinidel on kaupade ja reisijate vedu ilma vastava loata keelatud. Liiniveoks annab loa Teedeminister, ära kuulanud Sõjavägede Juhataja arvamuse. Juhuveoks samadel liinidel annab loa Veeteede Valitsus. Lube antakse tarviduse järgi.
Liinipidajad on kohustatud sõjaväes, Sõjaministeeriumis, Kaitseliidus ja piirivalve alal teenivaid inimesi ning sõjaväele, Sõjaministeeriumile, Kaitseliidule ja Piirivalvele kuuluvaid varasid vedama 50% hinnaalandusega neist hindadest, mis liinipidaja laevadel on kehtivad reisijate ja kauba veoks.
Eelmises lõikes tähendatud hinnaalandust tõendavate veodokumentide ja tunnistuste vormid, nende kasutamise ja veoku-
