— 17 —
kus peigmehe hing sees, ja pannud peigmehe nina alla. Kohe löönud peigmees silmad lahti, tõusnud püsti ja olnud terwe nagu ennegi.
Pulma rahwa rõõm olnud nüüd weel suurem kui enne. Igamees tulnud meest tänama. Kõige paremad söögid ja joogid antud nüüd mehele. Mees tahtnud ära minna, aga sest pole lastud rääkidagi. Mitu päewa peetud pulmi ühte lugu edasi.
Wiimaks arwanud mees ometi aja käes olewat minekut teha. Tänanud ja läinud. Sinna kohta jõudes, kus enne maja olnud, ei ole ta enam midagi leidnud. Üksi hobune olnud puu külge kinni siotud, kuinud hao wihk ees. Ilma ära eksimata pääsnud ta nüüd koju. Kodu rääkinud seda lugu naesele, lastele. Nad rääkinud seda teistele ja nii olen minagi seda kuulnud.
6.
Hans ja wanapagan.
I. Wanapagan tõrre all.
M. J. Eisen Wigalast.
Hans teinud korra suurt tõrt. Ajanud just wiimase witsa peale, kui korraga wäike hall mees ta juurde joosnud. Ise hüüdma: „Päästa mind, päästa mind, kulla mees!“
Hans küsima: „Kelle käest ma sind päästan? Ma ei näe sull ju midagi wiga olewat!“
