— 18 —
Wõeras wasta: „Eks sa näe, et kuri waenlane mu kannul on!“
Hans waatab ümber, ei näe midagi. Wõerale wasta: „Mis tühja sa räägid! Pole ju kedagi näha!“
Wõeras wasta: „Waata ometi, mis pikse pilw sealt tuleb. Seal on palju wälkusid. Need mu tapawad, kui ma warju ei leia!“
Hans waatab ja näebki pikse pilwe tulewat.
Wõeras aga uuesti paluma: „Ole kärme, ole kärme! Otsi warju paika! Tahan su heategu ikka meeles pidada. Tunnen juba suurt surma hirmu!“
Hans mõtlema: „Kuhu ma su õige panen. Pue tõrde! Paremat kohta ma ei tea!“
Wõeras wasta! „Ei see aita! Wälk lööb tõrre puruks ja tapab minu.“
Hans wasta: „Aga kui ma tõrre wee põhja lasen?“
Wõeras wasta: „Jah see on mehine nõuu. Ei siis ole wiga midagi!“
Hans kohe õpetama: „Karga siis kohe kaewu. Küll ma tõrre järele weeretan. Aga ütle mulle enne, kes sa isi oled?“
Wõeras wasta: „Ära mu nime küsi. Mull on tuhat nime. Minu nime tunneb igamees!“
Ja juba hüppab wõeras karsumm! kaewu.
Hansul selge aru käes, et wõeras keegi muu ei ole kui wanapoiss. Kohe nõuu kindel, wanapoissi hästi kiusata. Weeretab tõrre üle kaewu
