Lehekülg:Wanapagana jutud Eisen 1893.djvu/46

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 45 —

waatama. Teel saanud ta ühe wanamehega kokku, kes sedasama teed läinud. Wanamees kohe juttu puhuma: „Kuule, pojuke, ma tean küll, kuhu sa lähed. Ma lähen ka sinna poole. Läheme õige seltsis. Ma tean otsemat teed metsast läbi. On sullegi parem, kui enne sinna saad!“

Noormees jäenud wanamehe nõuuga rahule ja läinud wanamehega seltsis otsemat teed. Korraga paistnud neile palju tulesid wasta.

Noormees küsima: „Mis tuled need on?“

Wanamees wasta: „Need paistawad sinu pruudi kottu!“

Äkisti seisnud nad ühe suure lossi ees, kus kõik tuad tulesid täis olnud. Wanamees ütelnud: „Lähme kohe sisse, pidurahwas on kõik koos!“

Wanamees wõtnud nooremehe käe piosse ja wiinud nooremehe suurde saali, kus palju saksu lauas istunud ja teenrid wiina klaasidesse kallanud. Toodud neilegi klaasid wiina täis. Wanamees ütelnud: „Joome nüüd klaasid tühjaks! Su pruut ei ole küll weel siin, aga tuleb warsti, küll siis jood temaga!“

Noormees teinud enesele risti ette ja ütelnud: „Isa pojuke, püha ristike!“ Nii pea kui ta seda ütelnud, kustunud kõik tuled ja nooremehe ümber olnud kottpime. Noormees pigistanud pio kõwasti kokku, sest wiina klaas seisnud weel pios. Oodanud pikki silmi walget, et näha, kuhu ta jõudnud.

Wiimaks jõudnud koit kätte. Noormees