— 47 —
Ma nägin ööse küll, kuhu ta sai. Nüüd aidake aga, et ma wanapaganatele wõin kibedat teha!“
Noormees wõtnud tugewa köie, sidunud mitu korda ümber kirstu ja tõmmanud kirstu otsa tua haampalki kinni. Selle peale wõtnud kirwe kätte, löönud kirstu otsa ära ja hakanud siis keewa rooga kirstu kallama. Saanud ta ühe pange täie sisse kallanud, praksatanud korraga rehe haampalk katki, ja kirst lennanud mitmeks tükiks puruks. Wanapagan jooksnud suure kisaga rehest wälja ja wiinud jookstes poole rehe seina maha.
Nõnda lõpeb see wanapagana lugu.
15.
Wanapagan reel.
J. Sein Tarwastust.
Korra läinud mees Tartusse. Teel, üsna kodu ligidal alles, saanud ta ühe külamehega kokku. See palunud teda ennast ree peale wõtta. Mees ei ole esmalt tahtnud wõtta, aga kui wõeras wiimaks head hinda lubanud maksta, wõtnud ta wõera reele. Sõitnud nüüd ühes koos Tartu poole.
Teel hakanud mehel mitu korda külm. Mees tulnud mitu korda reelt maha ja jooksnud ree taga. Wõeras ei ole ennast ree pealt liigutanudki, waid istunud nagu wana pada peal, olgu wasta mäge wõi mis taht. Mees mõtel-
